Pelgulinna asumi ajaloost

Robert Nerman

Pelgulinn, mida harilikult jaotatakse Pelgulinna, Pelguranna, Merimetsa ja (pigem Kassisabaga seotud) Kelmiküla asumiks, on praegu elanike arvu poolest Põhja- Tallinna suurim. Piirkonna kujunemist on soodustanud ning laienemist piiranud raudtee ning meri.

18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ning metsad. Pelgulinna nimi viitab ilmselt kas omaaegsele kurikaelte või lihtsalt linnaelanike varjamise kohale.
Linnaosa teket seostatakse Tallinna-Peterburi raudtee ehitamisega. Veel tänagi annavad Pelgulinnas tooni 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse lihtsad tööliselamud. Agulimiljöösse on tipitud mitmeid Eesti tipparhitektuuri hulka kuuluvaid maju nagu vabariigiaegsed esindustraditsionalistlikud hooned Mulla tänava alguses ning elamukooperatiivi "Oma Kolle" püstitatud elamud. Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad
ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi. 

http://www.tallinn.ee/est/g4106s43131

Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus II

http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus-II