Kaire Reiljan
Maidla kivikalmel tegutsevad arheoloogid avastasid sel nädalal matuse, kus luud on korrapäraselt hauda asetatud, mitte segi pööratud.
Eelmistel kaevamistel kuhjatud mullakuhila all paljastus kividega kaetud põletamata matus. Hauda kattev, üsna korralik kihvikiht andis arheoloogidele lootust, et leitakse hästisäilinud matus, kuid kivikihti eemaldudes selgus, et hauda olid ristipidi asetatud kahe inimese luud, pealuu mõlemas haua otsas.
Hauaröövlite poolt rüüstatud matusest eristab Maidlas päevavalgele tulnud matus selle poolest, et luud tunduvad olevat hauda asetatud, mitte segi pööratud.
Suurem osa surnutele kaasa pandud panustest ja ehetest on kas juba varem röövitud või muul moel kaduma läinud. Matuste juurest leidsid arholoogid väikese hoburaudsõle, noa ja helmeid. Mandeli hinnangul on matus 12. sajandi lõpust või 13. sajandi algusest.
„Miks matus segi ei ole löödud, ei oska öelda. Sellel võis olla ideoloogilisi põhjusi,” ütles kaevamisi juhendav arheoloog Mati Mandel.
Tema sõnul viitab luude, eriti pealuude suurus, et avastatud hauda võivad olla maetud naisted, kuid välistatud pole, et tegemist on noorukitega. Täpsema vastuse annab sellele luude ekspertiis.
Läänemaa serval Maidlas asuv kalme on Eesti suurim kivikalme, kuhu on peamiselt põletatult maetud 10. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni.
Arheoloogid uurisid kalmet 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses ja toona tuli päevavalgele seitse põletamata matust. „Ilmselt asus nüüd avastatud matus sügavamal ja seda tol hetkel ei märgatud,” ütles Mandel.
Viimasel paaril aastal on arheoloogid uurinud toonastel kaevamistel kogutud mullahunnikuid ja kalme ümbrust.
Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht
www.epl.ee 02.08.2012
Mari Peegel
Veel nädal aega sõelutakse Läänemaal Maidlas arheoloog Mati Mandli juhatusel kalmemulda. Arheoloogilisi väljakaevamisi Maidla 2000 ruutmeetrilisel, muinasajast pärineval kalmistualal viidi läbi ligi kolmkümmend aastat tagasi.
„Eelmisel aastal otsustati kalmeala ja selle ümbrust veelkord uurida, seekord juba täiustunud meetoditega. Sel suvel jätkatakse. Siin oli üks pisike kivikalme 5.-6. sajandist ja üks suur kalmistu, kuhu oli maetud põletatult 10. sajandist kuni 13. sajandi esimese pooleni," rääkis Mandel.
"Kalmistu läänepoolses otsas, kuhu jõudsime 1990ndate alguses, olid surnud maetud läbi kivikalme looduslikku pinnasesse kaevatud haudadesse põletamata. Saime sealt siis seitse matust, kaks olid puutumata, ülejäänud röövitud juba muinasajal. Üleeile leidsime üllatusena veel ühe matusepaiga, natuke sügavamalt, sinna oli maetud kaks surnut, kuid luud olid segamini. Ilmselt ei pannud me varem seda haualohku lihtsalt tähele,“ lisas ta.
Vaid pool meetrit sügav haud oli paekividega ääristatud, surnukehadele olid asetatud kiviplaadid.
„Sügavamale ei saanudki siin matta, sest paepinnas tuleb vastu. Ega tollased hauad polnudki väga sügavad,“ rääkis Mandel. Kellele aga kuulusid need esmapilgul väga hästi säilinud luud-kondid?
„Arvatavasti on need naised. Kui vanad nad on, teeb selgeks luudeuurija. Ma ise mõtlesin, et üks on vististi noorem, teismeline või veidi vanem.“ Oletust, et tegemist on naistega, toetab sellest juba muinasajal röövitud hauast leitud väike pronksist hobuseraudsõlg ja mõned klaashelmed. Naiste skeletid paiknevad hauas segiläbi, kuid Mandel leiab, et muistsed hauaröövijad on nendega tegelikult väga omalaadselt ümber käinud.
" Toruluud paiknesid väga korrapäraselt, risti hauaga, samuti olid mõlema kolbad hauda asetatud silmavaatega ülespoole. Kaksikmatus oli ka korralikult kiviplaatidega kaetud. Hauaröövlid on käinud kaksikhauda avamas siis, kui laibad olid juba lagunenud, " rääkis Mandel, kelle sõnul on ka ebaharilik, et ühte hauda maeti kaks naist.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti