Ruhnu saarel Valgis algasid esmaspäeval arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus loodab uurimisgrupp selgust saada ligi 5000 aasta vanuse asulakoha tekkeloole, kirjutab portaal Saarlane.
„Kuigi Eestis on leitud ligi poolsada selle ajajärgu asulakohta, on Ruhnus avastatud koht haruldane just asendilt- avamere saar, kaugel- kaugel mandrist," ütles Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska portaalile saarlane.ee. Tema sõnul on asulakoht erinevate ekspertiiside kohaselt pärit ajajärgust 2700 aastat enne Kristust.
Kuigi kiviajast pärinev nöörkeraamika asulakoht avastati juba 2008. aastal, toimuvad suuremad väljakaevamised käesoleval nädalal.
„Midagi sensatsioonilist leidnud me pole, kuid oleme leidnud nöörkeraamikat ja saanud natuke ka 17. sajandist pärit leide nagu Hollandi savist piipe, fajanssnõude katkendeid jms," osutas Aivar Kriiska.
Enam kui paarikümnest inimesest koosnev uurimisgrupp üritab muu hulgas selgusele jõuda, kas asula puhul oli tegu püsiasustusega või ajutise laagripaigaga.
„Eestis ja ka mujal naabermaades on hästi suur huvi selle ajastu vastu," kinnitas Aivar Kriiska.
Lisaks arheoloogidele uurib paika ka geoloogide rühm, et selgitada saare kujunemist. Abiks töödes on Helsingi piirkonna suveülikooli esindajad.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti