sunnuntai 10. kesäkuuta 2012

Arheoloogid avastasid Türgis savitahvlilt iidse unustatud keele

www.forte.delfi.ee 30.05.2012

Foto: Dr John MacGinnis / McDonaldi arheoloogiainstituut, Cambridge'i ülikool

Kunagise Assüüria impeeriumi aladel Türgis töötavad arheoloogid leidsid tõendeid iidse keele kohta, mida kõneldi umbes 2500 aasta eest.

Keelt kasutas arvatavalt kunagises Tušhani linnas elanud - tänapäeva Iraani ja Iraagi piirilt sinna küüditatud - rahvas, kelle ülesanne oli piirialadel linna ehitada ja maad harida, vahendavad ERR teadusuudised.
Tõendid nende (senitundmata olnud) keele kohta pärinevad savitahvlilt, mis tuli päevavalgele 8. sajandil eKr hävinud Tušhani palee varemetest. Kiilkirjas tahvlikesel seisab nimekiri naistest, keda palees hoiti, ja kohalike valitsejate nimed.


Teadlased selgitavad ajakirjas Journal of Near Eastern Studies ilmunud artiklis, et kirja on pandud 144 nime, millest 60 on tuvastatud.
Neist üksnes paar on Assüüria päritolu, üksikud annavad tunnistust veel mõnest teadaolevast keelest, kuid enamus on keeles, mis oli teadlastele seni tundmata.
Väljakaevamised toimuvad Türgi kaguosas Tigrise jõe kaldal Ziyaret Tepes. Arheoloogid on seda piirkonda uurinud juba 1997. aastast alates. Kõnealune tahvel leiti kunagise palee trooniruumist.
Teooriaid selle kohta, kust oli pärit rahvas, kes seda keelt rääkis, on mitmeid.
Teadlastele tundub kõige veenvam oletus, et rahvas toodi Tušhani kuskilt sunniviisiliselt. Nimelt olevat olnud see tolleaegsetele kuningatele iseloomulik võimu kindlustamise viis. Värskelt vallutatult aladelt küüditati inimesed minema, et murda sealse eliidi vastupanu. Kodust eemale viidud inimesed olid täielikult sõltuvad assüürlastest ladvikust, kes nende eluolu nüüdsest kontrollisid.
Iraanis asuvad Zagrose mäed olid teadaolevalt just sel ajajärgul assüürlaste vallutatud. Seni ei osanud teadlased seda piirkonda aga ühegi teadaoleva keelega siduda. Seepärast on iseäranis ahvatlev pidada tahvlitelt leitud keele kodukohaks just seda piirkonda.
Leitud savitahvlit hoitakse Türgis Diyarbakiris ning pärast põhjalikku uurimist on kavas see ka avalikult vaatamiseks välja panna.
Kuidas tundmatut keelt dešifreeriti, on pikemalt kirjas ajakirjas Journal of Near Eastern Studies.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti