lauantai 14. huhtikuuta 2012

Pärnu Hoiu- ja Laenukassa ehk Pärnu Ühispank

Friedrich Kestner oli üks panga mõtte algatajatest. Majas, kus praegu asub populaarne söögikoht restoran Edelweiss, töötas 1933. aastast natsionaliseerimiseni Pärnu Ühispank, mis kasvas välja 1930. aastal asutatud Pärnu Hoiu- ja Laenukassast. Fotod: Olaf Esna erakogu www.parnupostimees.ee 16.03.2012 Olaf Esna, bibliofiil Möödunud sajandi 30. aastail tegutses Pärnus mitu kas Eesti või Saksa kapitalil põhinevat panka ja teistegi linnade pankadel oli siin filiaale. Ometi leidus salkkond inimesi, kes olemasolevate kõrvale otsustasid luua oma krediidiühistu. Nii kauge aja tunnistajad on igaviku teedele lahkunud ja asjaolusid pole enam võimalik täpsustada. Kas siin oli tegemist isikutevaheliste vastuolude või apteeginduses erikohtlemist vajavate rahastamisprobleemidega, on nüüd võimatu öelda. Kassa asutamine Hoiu- ja laenukassa asutamise mõtte algatasid mag. pharm. Friedrich Kestner, dr. phil. Viktor Gernhardt ja proviisor Valter Steding, kes koostasid ühistu põhikirja, mis registreeriti 6. juunil 1930. 1. juulil 1930 toimus Pärnu Hoiu- ja Laenukassa asutamiskoosolek, millel osales 40 ettevõtmisest huvitatud inimest. Põhikiri võeti vastu ja tegevus algas kibekiiresti. Juba 12. juulil töötati Pühavaimu 7, kus varem oli tegutsenud AS Pärnu Krediit Pank. Maja viimased omanikud enne lahkumist Saksamaale 1939 olid Dorothea Schwarz, Ernst ja Wilhelmine Amende ning Alice Knaut. Esimesse juhatusse kuulusid apteegiomanik Valter Steding (1876 – ?, Audru apteek), raamatupidaja konsul Robert Schmidt ja pangaametnik Werner zur Mühlen. Nõukogusse valiti keemik Viktor Gernhardt, apteegiomanik Friedrich Kestner (Lõvi apteek Rüütli 14), E. Treufeldti raamatukaupluse (Rüütli 16) omanik Oscar Nogobod, tööstur Eduard Wahl (1883 – ? ), kontoriametnik-volinik Thomas Ramm (1876 – ?) ja kaupmees Leonhard Krusenstjern (1873 – ?). Revisjonikomisjoni kuulusid kontoriametnikud Oskar Müller, Armin Gladasch ja Eduard Bergmann. Ühistu esimeseks juhatajaks sai Werner zur Mühlen. Juba 1931. aastal on laenu-hoiukassa aadress Rüütli 36 (Martin Aspe maja). 1933 reorganiseeriti hoiu-laenukassa Pärnu Ühispangaks ja koliti Kuninga tänav 15 Leopold Laakmanni majja. 1931. aastal oli hoiu-laenukassal 204 liiget, aga 1935. aastaks oli neid järel 117. Tegutseti ja areneti siiski suuremate ekstsessideta. Ilmselt paigutasid sellesse panka oma raha kohalikud juudidki, nagu näitavad nõukogusse kuulujate nimed. Hitler võis ju Saksamaal juute vaenata, aga meil juhtisid juudid ja sakslased panka sõbralikult koos. 1939. aastal juhatasid panka Oskar Velmar (1883 – ?) ja Hedwig Martinson. Juhatuse liikmed olid L. Krusenstjern, O. Velmar ja H. Martinson. Nõukogusse kuulusid T. Ramm, A. Nõmm, E. Wahl, dr Abram Levin, Michel Birnik (galanteriikauplus Rüütli 28, praegune Linette), W. Johanson. Seoses sakslaste lahkumisega 1939. aasta sügisel sattus pank raskustesse, sest ainuüksi kahe päevaga võeti pangast välja ligi 40 000 krooni hoiuseid. Kartes raskustesse jäämist, pöördus panga juhatus majandusministeeriumi poole ja palus ühekuulise moratooriumi luba. Ministeerium keeldus ja teatas, et pangal tuleb asuda oma tegevust kokku tõmbama. Seejärel aga panga rahaline olukord paranes, aga väheusutav, et sakslaste abiga. 15. novembril kutsuti kokku erakorraline üldkoosolek panga likvideerimise asjus. Koosolek leidis üksmeelselt, et pank suudab edasi tegutsema ja seda kaotada pole mingit põhjust. Saksamaale lahkunud L. Krusenstjerni ja O. Velmari asemele valiti H. Martinson ja J. Olberg. Nõukogust lahkunud E. Wahli ja T. Rammi asemele asusid W. Evert ja Phil Goldberg (samanimelise kaubamaja omanik). Ühispanga riigistamine Pärnu Ühispanga saatuse otsustas valitsuse 6. augustil 1940 kinnitatud natsionaliseeritavate pankade nimekiri, kus Pärnu Ühispank on kirjas number 73 all. Majandusministri 26. juuli 1940 korraldusega võttis panga üle natsionaliseerimiskomisjon, mille esimees oli panga komissar, liikmeteks ametiühingu esindaja ja pangaametnik komissari valikul. Komisjoni ülesandeks jäi üle võtta panga aktivad ja passivad bilansi järgi. Ülevõetavate väärtuste kohta koostati akt, milles näidati sularaha seis kassas, hoiuste seis teistes krediidiasutustes, välisraha osa, riiklike laenude osa. Vastutus panga ülevõtmise eest lasus täielikult natsionaliseerimiskomisjonil. Alates allakirjutamisest täitis panga juhatuse ülesandeid see komisjon eesotsas komissariga. Viimasena mainitu teadmata ja korralduseta ei toimunud pangas mingit asjaajamist. Endised juhatuse liikmed, kes töötasid pangas palgalistena, jäid edasi nendele kohtadele, mille neile määras komissar, samuti esitas ta vallandamisettepanekud panga juhttöötajate kohta. Apteekrist pankuriks Pärnu Hoiu- ja Laenukassa asutamise eestvedaja Friedrich Kestner oli sündinud 27. veebruaril 1874 Viljandimaal Tarvastu vallas. Lõpetas Viljandi gümnaasiumi kuus klassi ja astus apteegiõpilaseks. Apteegiõpilase eksami sooritas Tartu ülikooli juures 1892. Ülikooli lõpetas proviisorina 1896. Dr. phil. kraadi omandas Saksamaal ja sai Tartus mag. pharm. kraadi 1900. aastal. Pidas apteeke Viljandis ja Võrus, kus ostis selle proviisor Stedingult. 1918 oli lühikest aega Võru linnapea. 1919 ostis Pärnus Lõvi apteegi ja oli selle omanik 1939. aastani. Pärnus oli tuntud saksa kooli, kiriku ja seltskonnategelasena. Viimane Pärnu Ühispanga direktor Hedwig Martinson (neiuna Bergmann) oli sündinud 21. augustil 1892. Õppis tütarlaste gümnaasiumis, 1910–1913 töötas L. Laakmanni trükikojas, seejärel asus ametisse J. W. Junker ja Ko Pärnu osakonnas. Martinson jätkas töötamist kõikide järgnevate ülevõtjate ja liitjate poolt Pärnus säilitatud osakonnas: Junker, Moskva Tööstuspank, Eesti Tööstus- ja Kaubanduspank, Eesti Kommertspank. H. Martinson juhtis Pärnu Kommertspanga Pärnu osakonna likvideerimist. 1932. aastast töötas Pärnu Ühispangas.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti