www.saartehaal.ee 07.10.2010
Autor: Raul Vinni
MUINASAJA RAUA JÄLGEDES: Jüri Peets ütles, et sel aastal Iidel midagi enam ette võtta kindlasti ei jõua, kuid loodetavasti järgmisel aastal hakkab ta seal juba suuremat selgust taga ajama.
Foto: Raul Vinni
Reedel Sõrve poolsaarel Mõisakülas vihjet muistse rauasulatuskoha kohta kontrollimas käinud arheoloog Jüri Peets on kindel, et rauda on seal sulatatud. Viimaste kuude jooksul Salmelt uue muinaslaeva koos inimluustikega välja kaevanud Peetsi jaoks on see juba suve teine õnnestumine.
“Selles pole kahtlustki,” ütles eile hommikul Saarte Häälele Jüri Peets, ise peopesal Iide rauasulatuskoha nime saanud paigast leitud rauašlaki kamakat hüpitades. “Minu jaoks on see kindlasti kõva leid,” lisas Peets, kes on kirjutanud oma doktoritöö “Raua vägi” just iidsest rauasulatamisest ja sellega kaasnevast.
Iide asulast põhja pool Jämaja oja ümbruskonnas Mõisakülas asja uurimas käinud Peets ütles, et muistse rauasulatuskoha olemasolule viitas mitu asjaolu: magnet reageeris maapinnas peituvatele metallitükkidele, maapinnal oli näha rauašlakitükke, tegemist on soise ja madala kohaga ning seal voolavas Jämaja ojas on näha rauasadet, mis on rauasulatamiseks tarvilik.
Täpset dateeringut Peets vaid esmase uurimise põhjal öelda ei tahtnud, kuid avaldas arvamust, et rauasulatamine toimus seal mitte hiljem kui 16. sajandil. Leid viitab ka sellele, et tollasel Sõrve saarel (Saaremaast eraldas praegust poolsaart toona Salme väin, mille kaldast tulidki välja Salme muinaslaevad – toim) oli olemas inimasustus. “Seal, kus leidus rauda, oli mõtet elada,” sõnas Jüri Peets. Raud oli tollal väärt kaup.
Peets tõi Lätist pärinevate andmete varal näite, et kirves maksis 1520. aastal sama palju kui hobune. Just raua väärtuslikkusele viidates julgeb Peets ka väita, et Salme muinaslaeva väljakaevamistel leitud luustikud kuulusid ülikutele. Pea igale mehele on kaasa pandud mõõk ja kilp. Tavaline lihtne mees endale taolist luksust lubada ei saanud.
Eestist on seni leitud 40–50 rauasulatamisega seotud kohta, kuid Saaremaal on Iide oma üks vähestest. Peets on varem põhjalikult uurinud Tuiu rauasaatmemägesid, kus kahe ja poole sajandi vältel sulatati soomaagist tema sõnul umbes 2000 tonni rauda. Seal lähistel asuvalt Paatsa linnuseasemelt leidis ta ka võimsa sepikoja, kus valmistati mitmesuguseid esemeid ja kauplemiseks mõeldud rauakange.
Jüri Peets märkis, et on Saaremaal mitmes kohas asjatult käinud otsimas viiteid rauasulatuskohale. Sõrve poolsaarele ta varem jõudnud ei olnud ning nüüd jooksis avastus vaat et ise kätte. Vihje jõudis Peetsini Eesti geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Rein Ramsti kaudu, kes viitas, et seal leidub rauda sisaldavaid sulanud räbukänkraid. Ramst ütles Saarte Häälele, et tema arvates teadsid kohalikud seda kindlasti, aga kes see nii täpselt aru sai, millega tegu on.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti