tallinnapostimees.ee 12.07.2010
Urmas Neeme
Tallinna linnaarheoloog Toomas Tamla (vasakult teine) ja arheoloog Sten Berglund (vasakult kolmas) juhitavad väljakaevamised Kooli ja Aida tänava nurgal paljastasid vähemalt 300 aasta vanuse keldri.
Foto: Toomas Huik
Arheoloogilistel väljakaevamistel Tallinna vanalinnas Kooli ja Aida tänava nurgal on välja tulnud põnevaid leide uusaegsest igapäevaelust.
Töid teostava Arheograator OÜ arheoloogi Sten Berglundi sõnul ei möödu päevagi, kui mööduvad turistid kummalisi küsimusi ei päriks. Sagedasemad neist käivad kulla leidmise ja keldrimüüride Rooma-aegse päritolu kohta. Tõsi, kulda on leitud – küll mitte puhast kulda, vaid kullatud portselani.
Uued teadmised
Põhiliselt tuleb pinnasest välja uusaegne keraamika, ühekordseks kasutamiseks mõeldud savipiibud, nõud ja hoiuanumad, aga leitud on ka kaks rauast valatud kahurikuuli, Villeroy & Bochi tehasemärgiga kilde ning Saku ja A. Le Coqi õllepudelite keraamilisi korke.
Savinõude vanuse määramine on lihtsam kui müüride puhul, kuna tehnoloogia arenedes muutus nende välimus õhemaks ja heledavärviliseks.
Leitud kildudest saavad hiljem taastatud nõud, mida ajaloohuvilistele eksponeerida. «Nagu tuhandetükilise pusle kokkupanemine,» kirjeldas arheoloog Sten Berglund väljakaevamise ja väljapaneku vahele jäävat tööd, mis sügisel Tartus ette võetakse.
Berglundi sõnul on kolme nädalaga leitud juba mitmed eksponeerimist väärt muistised, näiteks 17. sajandi esimest poolest pärit kolmejalgne savist pott kraapen.
Samuti on saadud uusi teadmisi Tallinna vanalinna kohta. Näiteks selgus, et vähemalt selles paigas ei läinud linnamüür väga sügavale maa alla, toetudes pinnase liiva- ja savikihile. Mis ajast müür pärineb, ei ole veel dateeritud. Arheoloog selgitab, et Tallinna linnamüüri teiste osade taldmik ehk vundament on tavaliselt meeter või kaks sügavamal asunud.
Padrunikestad ja kopikad
Algne arheoloogiline järelevalve elumaja renoveerimise üle muutus huvitavate leidude tõttu väljakaevamiseks. Uusaegse maja lampkasti uurides jõuti välja linnamüüri vundamendini.
Seni veel täpselt dateerimata, vähemalt 300 aasta vanune neljakambriline kelder täideti eelmise sajandi keskel pinnasega. Tollal rajati krundile uued hooned, nende seas ka Restaureerimisvalitsuse töökojad, ning kardeti, et keldrid võivad varisema hakata. Täpsemad keldrite ja linnamüüri dateeringud saadakse suve jooksul, kui selguvad puidust osadelt võetud süsinikuanalüüsi tulemused.
Keldrite pinnasega täitmise tõttu on kõik pinnasekihid segamini ning nende dateerimine pole võimalik. Samas labidatäies võib leida nii padrunikesti, 19. sajandi kopikaid kui ka 17. sajandi potikilde. See võimaldab väljakaevajatel kiiremini töötada ning olulisemad leiud hilisemaks uurimiseks kõrvale panna.
Põhjasõja-järgses linnaplaanis on hoone asukoht tühi, kuid see võib näidata, et keldrid kuulusid varasema, selleks ajaks hävinud maja juurde. 1720ndatel kavandatud maja tõttu võidi need aga uuesti kasutusse võtta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti