Konstantin Päts Saaremaal (1939)

Kui president Päts Kaalis käis

Autor: Urmas Kiil
Saarte Hääl 24. august 2007

Vaid paar päeva enne seda, kui 1929 aasta 23. augustil kirjutati Moskvas alla Molotov-Ribbentropi (MRP) paktile – dokumendile, mis ligi pooleks sajandiks määras ära paljude riikide, sh ka Eesti, saatuse –, külastas Saare maakonda tookordne Eesti Vabariigi president Konstantin Päts.

Alljärgnev tekst on väljavõte Kaali kooli kroonikast ja selles kajastub Eesti esimese presidendi külaskäik Kaali koolimajja. Kroonika autoriks on tookordne Kaali kooli juhataja Johannes Võlma ja see on kirja pandud 1939. aasta 21. augustil. Tol hetkel oli Eesti iseseisvuse kadumiseni jäänud aega veidi vähem kui aasta…

Ettevalmistused vastuvõtuks

… Esmaspäeval, 21. augustil oli Kaalis ülev meeleolu: lipp lehvis vardas, koolimaja (see oli valminud vaid kaks aastat tagasi – toim) esikülg oli rohelisega kaunistatud, ukse kohal rohelisest „Tere tulemast“, auväravad olid üles seatud sõidusilla väravasse ja koolimaja esisele väravaaugule.

Õpilased, nooremad, rivistati kahes reas teineteisele poole keskteed, igaühel käes paberist Eesti lipp. Vanemad õpilased rivistati koolimaja ukse juurde lauljatena ja rahvas, umbes 500 – 600, kogunes väljaspool muruplatsi olevaile teile.

Kell pool 11 sõidab kohale ringhäälingu auto (raadiomeeste kõnepruugis tuntud kui Hõbehall – toim), jäädes seisma koolimaja akende alla lõunapoolses otsas. Pinge on suur, kõik ootavad Presidenti. Umbes kell 11 ilmub sõidusillal nähtavale jälle üks auto, mis osutub politseiautoks, prefekt Kane ja komissar Kurega eesotsas. Varsti tuleb uus autode rivi, esireas President (presidendi auto – toim).

Presidendi saabumine ja ülistuskõne

Auto seisatab koolimaja ees oleva jalaka all, President väljub autost ja temale asub tervitussõnadega vastu Pihtla vallavanem M. Nõu. Selle järel annavad õpilased Meta Kurist ja Aniita Vahter üle talle lilled. Kurist ütleb tervitussõnad ja Vahter ulatab lilled. President surub laste kätt ja sammub läbi õpilasspaleeride koolimaja poole, kus lapsed teda lippudega tervitavad ja rahvas „elagu“ hüüab. Koolimaja esisele jõudes astub talle vastu koolijuhataja Johannes Võlma ja ütleb tervitused kooli ja ümbruskonna nimel:

„K. A. Härra President! Südamlikum tervitus Teile meile osaks saanud kaunima aupäeva puhul Kaalis. Koolijuhatajana julgen üle anda me koolipere siiraima õnnitluse, Teile, kes te nii targasti me riigielu juhtinud olete, kus koolielu on võinud nii rahulikult areneda ja edeneda ja siinne noorsugu võib seista uue ja ilusa koolimaja esisel rõõmsate nägudega. Kohal, kus enne lehvis võõras lipp, kus eestlane pidi kartuses põlvi nikutama võõra ees.

Meile on kallis oma kodu, eesti kodu ja suur iseseisvuse väärtus – ja suur Teie osa selles.

Võtke siis vastu kaalilaste, meie noorpere soov-ideaal: tahan kasvada isamaale tubliks kodanikuks, kellele on uhkuseks teadmine, et olen riigi kodanik, mille nimi on – Eesti!“

Riigipea tänusõnad

„Tänan ilusa kõne eest,“ ütles President ja surus kätt. Koolijuhataja tervitus ühes laste vastuvõtu lauluga „Eesti on me isamaa“ jäädvustati ringhäälingu poolt plaadile, muust /osast/ otsene ülekanne jäi tegemata.

Nüüd mindi järvemäele. Seal andis seletusi insener J. Reinvald, umbes 5 minutit Kaali järvest. Järvelt tulles ütles President, et ta 1922. aastal Kaalis on käinud, mil talle seletusi oli andnud üks naisõpetaja (Natalja Võlma).

President vaatab koolimaja ja teeb puhkehetke

Siirduti kooliruumidesse. Kõigepealt mindi kantseleisse, kus külalised oma nimed külalisraamatusse kirjutasid. Sealt väljuti, vaadati üle klassid, siis astuti võimlasse, kus einelaud oli korraldatud Kõljala Maanaiste korraldusel Maavalitsuse summadest, külmade suupistetega: piim, mesi, sepik, küpsised, limonaad jne.

President einet ei võtnud, vaid läks adjutandi saatel raamatukogu ruumi puhkama, kus talle selleks voodi oli ette valmistatud. Teised külalised aga: sotsiaalminister Kask, Riigikogu esimees O. Pukk j.t. jäid võimlasse einet võtma. Vahepeal külastasid nad ka kooli muuseumi, mis selleks ajaks lava allruumidesse välja pandud oli.

„Kommiraha“ andmine ja lahkumine

Umbes 20-minutilise puhkuse järel tuli President alla, hakkas vestlema 3-5-aastaste lastega ja pistis igale lapsele pihku „kommiraha“ 5 krooni. Selle kingituse osaliseks said: Pärja Antsmaa – Sagaristest, Vaike ja Viive Kivi – Reekülast, Juta Tuuling – Kaalist.

Presidendi puhkuse ajal usutles Feliks Moor koolijuhatajat, mis plaadile jäädvustati järgmiselt (vestluse teemaks oli Kaali järve tekkelugu – toim) ….

Ning juba sõidab ringhäälingu auto minema. President väljub. Lapsed laulavad „Kaunimad laulud“ ja läbi spaleeride sammub ta oma auto poole. Ka politseiauto on väljunud ja President jätab tervist ja lahkub rahva käteplaksutamise, „Elagu!“ hüüete saatel…

Väljavõte Kaali kooli kroonikast aastast 1939. (Kirjapilt muutmata)