Kaarel Robert Pusta

Allikad: http://sari.epl.ee/raamat/37
http://www.est-emb.fr/est/esileht/saatkond/ajalugu/newwin/aid-231

Fotod: Kaarel Robert Pusta
Eesti saatkond aadressil 6 rue Magellan



„Pusta oli Eesti Vabariigi diplomaatilises teenistuses peaaegu 50 aastat.“

Eesti üks teenekamaid diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883. a Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis.

Pusta osales põrandaaluses revolutsioonilises tegevuses, muuhulgas Mihhail Kalinini ringis, oli seepärast Tallinnas ja Peterburis vangis 1903–1904, seejärel pagulusesEuroopa riikides. Kodumaale tagasi pöördumise järel töötas ta ajalehe „Virulane” toimetuses, lahkus uue vangistuse hirmus Peterburi, kus oli pangas raamatupidaja. Uuesti kodumaale naasnuna oli „Päevalehe” toimetuse liige ja trükikoja omanik. 1918–1919 oli Pusta Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni liige ning andis üle Ajutise Valitsuse märgukirja Eesti iseseisvusest Inglise, Prantsuse ja Itaalia valitsusele. Peaaegu kümnes Euroopa riigis oli ta Eesti ajutine diplomaatiline esindaja ja saadik. Vabadussõjalaste 1935. a detsembris kavandatud riigipöördekatse edu puhuks oli ta võetud A. Sirgu valitsuse nimekirja välisministrina, mistõttu oli vangis, kuid mõisteti õigeks. 1939. aastast elas ta Prantsusmaal, sai siis tagasi riigiteenistuse õiguse ja oli seejärel nõunik Pariisi saatkonna juures 1939–1940.

Diplomaatilise teenistuse vahel oli ta kahes kabinetis Eesti Vabariigi välisminister 1924–1925. Ta oli ka Eesti delegatsiooni liige ja juhataja Rahvasteliidu täiskogus ja nõukogus. Eesti Vabariik tunnustas teda ühena 18 Eesti kodanikust Vabadusristi III liigi 1. järguga. Pusta elas USAs 1940–1953, misjärel oli kuni surmani taas Eesti Vabariigi esindaja Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias, olles seega diplomaatilises teenistuses peaaegu 50 aastat. Kaarel Robert Pusta suri 4. mail 1964 Madridis ja puhkab Hispaania mullas Almudena luterlaste kalmistul.

Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist „Kehra metsast maailma” (1936; 2. trükk paguluses 1960) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni ärasõiduni Eestist; „Saadiku päevik I“ (1964) on välisdelegatsiooni ajast kuni sunnitud lahkumiseni Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaalt 1940. aastal. Pärast Pusta surma avaldati juba Patareis kirja pandud „Kirjad kinnisest majast” (1966), tema mõtisklused 1935.–1936. aastate sündmuste taustal. Kõik need teosed ilmuvad nüüd üheskoos. Raamat: Kaarel Robert Pusta
"Kehra metsast maailma. 1. vihik: Mälestusi"; "Saadiku päevik. I"; "Kirjad kinnisest majast"

EESTI ESINDUS PARIISIS 1918–1936

Esimene Eesti Vabariigi esindus loodi Prantsusmaale 1918. aastal, kohe pärast Eesti riigi iseseisvumist. Samal aastal Pariisi saabunud Eesti diplomaatiline esindaja Kaarel Robert Pusta, kellest sai aastail 1921–32 Eesti saadik Prantsusmaal, üüris esinduse jaoks korteri Pariisi kuueteistkümnendas linnajaos aadressil 7 rue de l'Alboni. Ruumipuuduse tõttu kolis esindus peatselt Champs-Élysées' vahetusse lähedusse Pariisi kaheksandas linnajaos. Aadressil 6 rue Magellan asuvasse suuremasse korterisse jäädi kuni 1936. aastani.

Milline oli Pusta aja Pariis?