perjantai 9. heinäkuuta 2010

Allveelaeva Kalev edasine saatus on riigi otsustada


www.postimees.ee 06.07.2010

Meremuuseumi allveearheoloog Vello Mäss

Foto: Toomas Huik

Meremuuseum sai 30. juunil suure töövõidu, kui asutuse uurimislaev Mare leidis Juminda poolsaare lähedalt suure tõenäosusega allveelaeva Kalev vraki, mis endisest sõjalaevast aga edasi saab, tuleb riigil otsustada.



Meremuuseumi teadur ja allveearheoloog Vello Mäss ei osanud veel Õhtulehele öelda, millal ja milliste vahenditega põhjalikum uurimine läbi viiakse, sest palju sõltuvat riigi huvist ja panusest - muuseumi käed jäävat lühikeseks: «Arvan, et praegu oleks riigil vaja otsustada, kas ta tahab tegeleda selle allveelaeva uurimisega või mitte.»

Kalevi vrakk on küll enam-vähem ühes tükis, aga kuidas 85 meetri sügavusel lebavale laevale ligi pääseda, peab Mässi sõnul veel põhjalikult kaaluma, sest Eestil pole tuukreid, kes niisuguses sügavuses töötaksid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et tegu on Eesti sõjaajaloo vaatepunktist silmapaistva leiuga, kuid ta ei pidanud selle ülestõstmist praegu aktuaalseks: «Kõigepealt peavad allveearheoloogid koostöös Sõjamuuseumiga leiu suhtes lõpliku seisukoha kujundama.»

Eesti riik ostis kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi – 1936. aastal Inglismaalt, esimene neist elas Teise maailmasõja edukalt üle, kuid Kalev uppus oletatavalt 1941. aasta oktoobris, kui sattus Juminda miiniväljale.

Toimetas Merike Tamm

Allveelaeva vrakki asutakse uurima järgmisel nädalal


www.tallinnapostimees.ee 08.07.2010

Juuni lõpus Juminda poolsaare lähedalt leitud allveelaeva vrakki plaanivad Meremuuseum koos mereväega uurima minna järgmisel nädalal ning siis tehakse allveerobotiga kindlaks, kas tegemist on allveelaeva Kalev vrakiga.

Meremuuseum leidis 30. juunil arvatavalt allveelaeva Lembitu teisiku Kalevi, kuid lõplik tõde selgub järgmisel nädalal, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen lükkab ümber meedias väidetu nagu poleks Eestis tuukreid, kes suudaksid sukelduda 85 meetri sügavusele, kus eeldatav Kalev puhkab.

«Siin on teostamisvariante ja on ka Eestis seda võimekust, et sinna sukelduda,» tõdes Dresen.

Ühe sukelduja gaasiballoon nii sügavale minekuks maksaks 3000 krooni, minna tuleks aga nelja või viiekesi, raskendavad asjaolud on veel ettenägematud loodusolud nagu tugev hoovus ja halb nähtavus.

Toimetas Raul Sulbi































1 kommentti:

  1. Asjaolu, mis jäi märkimata juba pildi algsel ilmutajal: pildil olev allveelaev ei ole sugugi mitte Kalev-klassi allveelaev, st "pildil olev allveelaev on illustratiivne ega ole sündmustega seotud" :)

    VastaaPoista