Eelmisel nädalal lõpetasid arheoloogid Sargveres Mäeküla – Koeru – Kapu tee äärse uue elurajooni ehitusplatsile jääva muistse asulakoha eeluuringud, mille käigus tuli ilmsiks keskaegne mündileid.
Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi vanemteadur doktor Andres Tvauri pidas mai eelviimasel nädalal põllult leitud potikildude ja söetükkide esialgse vaatluse põhjal asulakohta tavaliseks, mida on kogu Eesti täis.
Nädalapäevad kestnud kaevetööd andsid aga leide, mida Tvauri hindab arheoloogidele väga heaks: nad tegid kindlaks viikingiaegse asula, kus elati 16. sajandi keskpaigas. «Kaevasime välja ühe maja põhja, kuus meetrit pikk ja kaks koma neli meetrit lai,» selgitas ta. «See on olnud väike suitsutare, millele on laotud paekivist vundament.»
Selle suitsutare põrandalt tuligi välja kümme keskaegset hõbemünti, mida on võimalik dateerida. «Need on Liivi ordu killingid, vermitud Riia ordumeistri Plettenbergi ajal aastal 1534,» täpsustas Tvauri. «Maja on pärit samast ajast või on natuke noorem.»
Arheoloogid avastasid ka vikateid, adralusikaid, savinõukilde, luunõelu. «Ümbruskonnast leidsime veel viikingiaegse hoburaudsõle ja potikilde suurel hulgal, mis tavainimesele just erilist huvi ei paku,» ütles Tvauri.
Asula piiride vaatlus kinnitas esialgset arvamust. «Asula tuumik jääb põllualale, praeguste kruntide alale ulatub serv, mis tuleb samamoodi läbi uurida,» selgitas ta.
Sargvere asulakoha leiu tähtsust suurendab Tvauri hinnangul seegi, et samasugune keskaegne maja on avastatud Eestis üksnes veel Lehmja küla asulakoha kaevamistel 1987–1988. «Saame jälle targemaks, missugused olid keskaegsed majad,» lisas ta.
Hõbemündid ja teised leiud on hoiul Tartu Ülikooli arheoloogiakogudes. «Kui on huvi, võime need edaspidi Järvamaa muuseumi välja panna,» märkis Tvauri.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung tunneb heameelt, et asulakoht üldse välja tuli ja arheoloogid sellele õigel ajal jaole jõudsid. «Igasugune kultuuripärand vajab kaitset, seda enam, et see (hõbemündileid – toim) nii hinnaline on,» ütles ta. «Muide, samast ajastust on pärit ka Paide mündiaare.»
Kuigi maaomanik kannab nüüd teatud kulutusi, peab Pung kiiduväärseks, et ta siiski leiust teada andis. «Järvamaal on leitud 15 asulakohta, kust on põlluharimise käigus leide välja tulnud,» lausus ta. «Need pole niisama muinsuskaitse alla võetud, leiud on ikka hinnalised olnud.»
TEAVE
Järvamaalt on leitud 15 muistet asulakohta: Amblast 4, Järva–Jaanist 3, Koigist ja Roosna–Allikult 2, Karedalt, Koerust, Paidest ja Väätsalt 1.
Allikas: Muinsuskaitseamet
Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi vanemteadur doktor Andres Tvauri pidas mai eelviimasel nädalal põllult leitud potikildude ja söetükkide esialgse vaatluse põhjal asulakohta tavaliseks, mida on kogu Eesti täis.
Nädalapäevad kestnud kaevetööd andsid aga leide, mida Tvauri hindab arheoloogidele väga heaks: nad tegid kindlaks viikingiaegse asula, kus elati 16. sajandi keskpaigas. «Kaevasime välja ühe maja põhja, kuus meetrit pikk ja kaks koma neli meetrit lai,» selgitas ta. «See on olnud väike suitsutare, millele on laotud paekivist vundament.»
Selle suitsutare põrandalt tuligi välja kümme keskaegset hõbemünti, mida on võimalik dateerida. «Need on Liivi ordu killingid, vermitud Riia ordumeistri Plettenbergi ajal aastal 1534,» täpsustas Tvauri. «Maja on pärit samast ajast või on natuke noorem.»
Arheoloogid avastasid ka vikateid, adralusikaid, savinõukilde, luunõelu. «Ümbruskonnast leidsime veel viikingiaegse hoburaudsõle ja potikilde suurel hulgal, mis tavainimesele just erilist huvi ei paku,» ütles Tvauri.
Asula piiride vaatlus kinnitas esialgset arvamust. «Asula tuumik jääb põllualale, praeguste kruntide alale ulatub serv, mis tuleb samamoodi läbi uurida,» selgitas ta.
Sargvere asulakoha leiu tähtsust suurendab Tvauri hinnangul seegi, et samasugune keskaegne maja on avastatud Eestis üksnes veel Lehmja küla asulakoha kaevamistel 1987–1988. «Saame jälle targemaks, missugused olid keskaegsed majad,» lisas ta.
Hõbemündid ja teised leiud on hoiul Tartu Ülikooli arheoloogiakogudes. «Kui on huvi, võime need edaspidi Järvamaa muuseumi välja panna,» märkis Tvauri.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung tunneb heameelt, et asulakoht üldse välja tuli ja arheoloogid sellele õigel ajal jaole jõudsid. «Igasugune kultuuripärand vajab kaitset, seda enam, et see (hõbemündileid – toim) nii hinnaline on,» ütles ta. «Muide, samast ajastust on pärit ka Paide mündiaare.»
Kuigi maaomanik kannab nüüd teatud kulutusi, peab Pung kiiduväärseks, et ta siiski leiust teada andis. «Järvamaal on leitud 15 asulakohta, kust on põlluharimise käigus leide välja tulnud,» lausus ta. «Need pole niisama muinsuskaitse alla võetud, leiud on ikka hinnalised olnud.»
TEAVE
Järvamaalt on leitud 15 muistet asulakohta: Amblast 4, Järva–Jaanist 3, Koigist ja Roosna–Allikult 2, Karedalt, Koerust, Paidest ja Väätsalt 1.
Allikas: Muinsuskaitseamet
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti