sunnuntai 18. toukokuuta 2008

Traakia 9000 aastane kaunitar sai nimeks Julia Roberts


Bulgaariast leitud väidetavalt Euroopa vanima luukere erakordne ilu ja säravvalgete hammastega naeratus ajendas teadlasi nimetama teda Julia Robertsiks.
Kuulsa filmistaari Julia Robertsi järgi nimetatud naise jäänused leidis arheoloog Georgi Ganetsovski koos oma meeskonnaga Loode-Bulgaariast Vrasa piirkonnast Ohodeni küla lähedalt, kirjutab Discovery News.
Hiljuti leiti samast regioonist kolm tuhat aastat vana skelett, kes oli napilt alla kahe meetri pikk. Arvestades tolle ajastu inimeste keskmist kasvu, oli tegemist tõelise koljatiga. Hiiglase surnukeha oli hauas paigutatud asendisse, mis uskumuste kohaselt pidi tagama surematuse.
Hämmastav naeratus
Teadlaste sõnul olid mõlemad leitud luukered traakia rahvusest.
«Naise skelett on viis sajandit vanem kui meie sarnased leiud Balkanil, mis näitab, et ta kuulub esimeste generatsioonide hulka, kes regiooni asustasid,» väitis Ganetsovski.
Ganetsovski sõnul olid noorelt surnud eelajaloolise Julia näojooned sarnased Vahemere-äärsetele rahvaste omadega ning tal oli silmipimestav naeratus, mida kaunistas rida säravvalgeid hambaid.
Niivõrd tervete hammastega skeleti leidmine on teadlaste sõnul hämmastav, arvestades tolleaegseid võimalusi suuhügieeni eest hoolitsemisel. Lisaks oli põhiline toidupoolis tollal väga teraline, mis kulutas kiiresti hambaemaili.
«Ta oli harukordne kaunitar ja oma särava hammastereaga oleks ta suutnud võistelda tänapäeva Hollywoodi staaridega,» lausus Ganetsovski. «Ta oli kiviaja Julia Roberts. Tal oli täiuslik naeratus, mis on tõeline ime.»
Arheoloogid arvavad, et lisaks headele geenidele tagas Julia hammaste tervise ka hambapastat meenutava segu regulaarne kasutamine. Mitmed viimaste aastate avastused on pannud teadlased uskuma, et hambapasta oli muistses maailmas palju tuntum kui seni arvatud.
Bulgaaria kohal kunagi laiunud iidse Traakia riigi pärand on varemgi teadusmaailma tähelepanu keskpunkti sattunud, kirjutab BBC. Teadlased on teinud viimastel aastatel mitmeid tähtsaid avastusi piirkonnas, mida nimetatakse Traakia kuningate oruks.
Tõenäoliselt on kõige rohkem kuulsust kogunud Traakia kuld, millest lõviosa avastati kolme aasta eest. Bulgaaria maapõuest päevavalgele tulnud kuldesemete hulgas on nii ehteid kui tarbeesemeid.
Üks viimase aja olulisemaid täiendusi Traakia kullakogusse peitus Shipka linna lähedal 2400 aasta vanuse pühamu hauakambris, kuhu oli maetud kohalik kuningas Seutus III, kunagine Aleksander Suure tugev vastane.
Hauakamber koosnes kolmest ruumist, kuhu pääses suure marmorukse kaudu. Esimeses ruumis paiknes hobuseskelett. Tõelised varandused leiti aga kõige tagumisest ruumist, kus oli kuldesemete alla mattunud kuninga matmispaik. Teadlastel kulus mitu minutit mõistmaks, et nende jalge all praksuvad kogu põrandat katvad väikesed kuldesemed.
Luksuslikud aarded
Teadlaste sõnul on leid võrreldav 19. sajandil Heinrich Schliemanni avastatud Egiptuse kuninga Agamemnoni hauakambriga.
Bulgaaria on iidse kultuuri saladustest vaimustunud ning loodab, et avastused kujunevad turistide tõmbenumbriks.
Traaklased elasid aastatuhandeid tänapäeva Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Kreeka ja Türgi aladel. Meie ajaarvamise esimesel aastasajal vallutas Traakia Rooma riik ja kohalik kultuur segunes välismõjudega, mistõttu kaotas pikapeale traditsioonilise omapära.
Kreeka poeedi Herodotose sõnul olid traaklased metsikud verejanulised sõdalased. Teine kreeklane Homeros aga kirjeldas traaklasi imetlusega. Trooja sõjas olid traaklastel kõige kaunimad hobused, «valged kui lumi ja kiired kui metskits», kirjutab Homeros.
Viimase aasta tähtsaimad avastused
• 2400 aasta vanune kuningas Seutus III hauakamber
• 2400 aasta vanune kuldne mask
• 9000 aasta vanune naiseskelett
Allikas: AP

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti